Lauseliikmed

ÖELDIS

Öeldis väljendab tegevust või olemist.

nt. mõtleb, kõnnivad

Vastab küsimustele mida teen? mida teeb? mida tehti? jne.

nt. jooksen, jookseb, jooksevad

Tegusõna pöördeline vorm: tegusõna liht- ja liitaeg, eitav, jaatav kõne.

nt. joonistab, loeme, on käinud, oli ütelnud, ei taha, pole näinud

Ühendtegusõna ehk ühendverb (koosneb tegusõnast ja määrsõnast).

nt. kukkus maha, läksime ära, läheb tarvis

Väljendtegusõna ehk väljendverb (koosneb tegusõnast ja käändsõnast, ülekantud tähendus).

nt. ellu viima, sai kõrini

Tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend.

nt. võid võtta, hakkas nutma, näib magavat

NB! Mitmest sõnast koosneva öeldise osad ei pea lauses sugugi kõrvuti paiknema.

nt. Parimad istekohad olid juba hõivatud.

NB! Tegusõna käändeline vorm üksi ei saa öeldisena esineda.

kadunud (täiend) vihik - vihik on kadunud (öeldis)

ÖELDISE AJAVORMIDE KASUTAMINE

Tähelepanelik tuleb olla täis- ja ennemineviku kasutamisega - neid ei tohi asendada lihtmineviku või olevikuga.

a) Kui minevikus alanud tegevus (olukord) jätkub praegusel hetkel, kasutatakse täisminevikku (ka siis, kui töö küll lõpetatud, kuid tulemus on praegu ja tulevikus olemas).

nt. Ma olen käinud koolis juba kaheksa aastat.

b) Enneminevikku kasutatakse mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks.

nt. Jõudsime sünnipäevale koos, sest olime bussipeatuses kohtunud.

Eesti keeles väljendatakse tulevikku tegusõna olevikuvormide abil, saama-tulevikku peetakse ebasoovitatavaks.

nt. Järgmisel kuul on mul palju aega.

ALUS

Alus väljendab tegijat või olukorras olijat.

nt. Ema tuli koju.

Vastab küsimustele kes? mis? keda? mida?

nt. Isa loeb ajalehte. Koolis polnud sõpra.

Tuul puhub. Kapis pole jahu.

Käändsõna nimetavas käändes.

nt. Laps mängib õues.

Käändsõna osastavas käändes.

nt. Tänaval on inimesi.

NB! Alus võib lausest puududa või olla juurdemõeldav järgmistel juhtudel.

Kui öeldis on umbisikulises tegumoes.

nt. Sööklas süüakse.

Kui öeldis väljendab ilmastikunähtust.

nt. Väljas müristab.

Kui aluseks on isikuline asesõna.

nt. Läksime kooli.

SIHITIS

Sihitis näitab, kellele või millele on tegevus suunatud.

nt. Ostsin poest piima.

Vastab küsimustele kes? mis? kelle? mille? keda? mida?

nt. Avage uks! Ma ei leidnud sõpra.

Mul ei ole raha. Isa koristas toa ära.

Käändsõna osastavas käändes

nt. Mul ei ole koera.

Käändsõna omastavas käändes.

nt. Sõin oma supi ära.

Harvemini käändsõna nimetavas käändes.

nt. Sulge aken!

ÖELDISTÄIDE

Öeldistäide näitab, kes, mis või missugune on alusega väljendatud olend, ese või nähtus.

nt. Pall on ümmargune.

Vastab küsimustele kes? mis? missugune? keda? mida?

nt. Isa on kirjanik.

Komm on magus.

Nimisõna nimetavas käändes

nt. Mari on õpetaja.

Harvem nimisõna osastavas käändes

nt. Maasikas on punast värvi.

Omadussõna nimetavas käändes

nt. Kool on huvitav.

Tegusõna kesksõna ja mata-vorm, kui see vastab küsimusele missugune?

nt. Esitlus on vaadatud.

Kirjand on kirjutamata.

MÄÄRUS

Määrus on lauseliige, mis näitab tegevuse aega, kohta, viisi, otstarvet jm tegevuse või olemisega seotud asjaolusid, tingimusi või suhteid.

Määruse liigid:

Kohamäärus - väljendab kohta, suunda, lähte- ja sihtkohta, piiri

küsimused: kus? kuhu? kust? kui kaugele? kust saadik? jt

nt. Laual seisab lillevaas.

Läksin kooli.