Kokku- ja lahkukirjutamine

Oma normaalolekus kirjutatakse sõnad üksteisest lahku.

nimisõna+nimisõna

Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku.

nt. verivorst, meesarst, naisõpetaja

Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga ühe kindlakskujunenud mõiste (liigimõistelise sisuga omastav) ja vastates küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?).

nt. läänetuul, karjakoer, muusikakool, toidupood

Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku.

nt. õpilase vihik, isa arvuti, õe sõber, venna jalgratas

Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku.

nt. vigade parandus

Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis.

nt. meestearst

Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis.

nt. rahvastepall

omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna+nimisõna

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku.

nt. väike kauplus, viis puud, meie kodu

Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid.

nt. väärt mees, vene keel

Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet.

nt. vanaisa, kergejõustik

Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm.

nt. punavetikas, ronitaim

Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus.

nt. kummuli ämber

Siiski võib ta nimisõnaga mõningatel juhtudel liituda ja moodustada liitnimisõna.

nt. eeslinn

Kokku kirjutatakse ka kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid.

nt. mustasõstrakook

kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine

Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku.

nt. Saadjärv, Mustamägi

Lahku kirjutatakse kohanime liigisõna nimetuumast järgmistel juhtudel:

kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta. nt. Rapla linn = Rapla, Prangli saar = Prangli
tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega. nt. Viljandi maantee, Vabaduse väljak
nimetuumaks on käänduv omadussõna. nt. Must meri (Mustal merel, Musta merd)
tegemist on teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega. nt. Vigala jõgi, Harju maakond
kohanime omakorda täpsustab kohanimi nt. Rõuge Suurjärv

käänd- või nimisõna+omadussõna

Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste.

nt. tumepunane, sametpehme

Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust.

nt. imekaunis, ebaloogiline

-ohtu, -võitu ja -verd kirjutatakse eelneva käändsõna omastavaga kokku.

nt. noorevõitu, segaverd

-karva ja -värvi kirjutatakse kindlakskujunenud väljendeis nimisõna omastavaga kokku.

nt. tulekarva, tulevärvi

Osastavast käändest kirjutatakse -karva ja -värvi lahku.

nt. sinist värvi taevas

Määrsõnaliselt tarvitatavad omadussõnad kirjutatakse järgnevast omadussõnast lahku.

nt. kole palav (=väga palav)

ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku.

nt. venekeelne, viieaastane

Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku.

nt. kahe meetri laiune

Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil.

nt. Pärnu-lähedane

Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil.

nt. 30-aastane

arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Eelneva arvsõnaga kokku kirjutatakse sõnad -teist, -kümmend ja -sada.

nt. viissada, kaksteist

Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku.

nt. sada kümme, viiskümmend neli

Sõna pool kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub.

nt. pool kilo

Sõna pool kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui tamoodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu.

nt. poolkuu

Määrsõna pool ‘pooleldi’ kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku.

nt. poolpime