ISEÕPPUR

Lauseliigid

 

Lihtlause - lause, mis väljendab ühte tegevust ja milles on üks öeldis.

 

Sõnajärg on eesti keeles suhteliselt vaba, kuid üldjuhul jääb öeldis lauses teisele kohale.

 

Koondlause - lihtlause, milles on mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget: alust, sihitist, määrust, öeldistäidet või täiendit.

 

Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse üksteisest koma või sidesõnaga (ja, ning, või, ega, ehk, nii... kui ka, kuid, aga, ent, vaid).

 

Koma ei panda tavaliselt sidesõnade ja, või, ehk, ega, ning, nii... kui ka ette.

Koma pannakse sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette.

Koolonit kasutatakse koondlauses juhul kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna või sõnaühend.

Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui korduvate lauseliikmete järel on kokkuvõttev sõna või sõnaühend.

 

Liitlause - lause, mis väljendab kaht või enamat tegevust või mõtet ning milles on kaks või enam öeldist.

 

Kirjavahemärgid ja sidesõnad on eesti keeles väga olulised, sest sõnajärg on suhteliselt vaba.

Osalauseid saab siduda

• komaga: Juss jookseb, Mati magab ja Jaanus mängib korvpalli.

• sidesõnaga ja/või komaga: Juss jookseb, sest Mati magab ja Jaanus mängib korvpalli.

 

Rindlause - liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest.

 

Rindlause kirjavahemärgid

• Rindlause osalauseid eraldatakse sageli komaga.

Näide: Mati laulab, Kati tantsib.

• Sidesõnade ja, ning, ega, kas, või... ette enamasti koma ei panda.

Näide: Jaan sööb leiba ja Peep matsutab saia.

• Sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette pannakse koma. 

Näide: Ta polnud seda harjutanud, kuid sai hästi hakkama.

• Koolonit kasutatakse rindlauses siis, kui teine osalause seltab, täpsustab või täiendab eelmise osalause mõtet.

Näide: Olen palju reisinud: alustuseks käisin Soomes, seejärel viis tee mind Hispaaniasse ja lõpuks rändasin Hiinas.

• Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta või väljendada üllatust.

Näide: Ükski antud variantidest mulle ei sobinud - seega pidingi ise tööle asuma.

• Semikoolonit kasutatakse pikemate, omavahel tähenduslikult nõrgemalt seotud osalausete vahel.

 

Põimlause - liitlause, mille üks osalause alistub teisele.

Põimlause sõltumatut osalauset nimetatakse pealauseks, sellele alistatud osalauset kõrvallauseks.

 

Kõrvallause algab

• alistava sidesõnaga: et, nagu, kui, sest, kuni, kuna, ehkki, kuigi, justkui, siis kui, otsekui, sellepärast et jt;

• siduva määrsõnaga: kust, kus, millal, kuhu, mismoodi, kuidas, miks jt;

• siduva asesõnaga: kes, kelle, mis , mille, keda, kellena, mida, millega, kellega jt.

Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga!

Kõrvallause võib paikneda pealause järel, sees või ees.

NB! 

• Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ega, ning, või ees olla koma.

• Lause alguses kõrvuti olevate sidesõnade vahele koma ei panda.

Näide: Aga kui ta oleks tahtnud, oleks ta endale need asjad saanud.

• Koma pannakse enamast ühendsidesõna ette.

Näide: Mari tõstis käe, enne kui oli vastusele mõelda jõudnud.

• Kui ühendsidesõna esimest osa rõhutatakse, pannakse koma selle sõna järele.

Näide: Ära tõsta kätt enne, kui oled vastusele mõelda jõudnud.

• Kui sidesõnadele nagu, otsekui, kui järgneb öeldis, siis pannakse sidesõna ette koma.

 

Siduvaid asesõnu kes ja mis ning nende käändelisi vorme kasutatakse ainsuses.

Näide: Need, kellel on palju raha, käivad restoranis söömas.

Nimisõnalisi asesõnu kes ja mis ei tohi asendada omadussõnaliste asesõnadega milline, missugune.

Näide: Tahtsin teada, mis täna lõunaks süüa on.

Milline, missugune viitavad omadusele.

 

Põimlause sõnajärg

• Siduvad sõnad kes, mis ja nende käändevormid peavad paiknema kõrvuti selle sõnaga, mille juurde nad kuuluvad.

• Pealause algab öeldisega, kui kõrvallause asub pealause ees.

• Kui kõrvallause paikneb pealause järel, siis on öeldis üldjuhul kõrvallauses teisel kohal nagu lihtlauseski, harvemini kõrvallause lõpus.