Algustäheortograafia

Suur ja väike algustäht

Suur algustäht tähistab:

lause algust
nimesid
osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks
tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht)

Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõnad (nt. jõgi, meri, linn jt)

nt. Lääne-Eesti, Suur Munamägi, Antarktika

Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi:

nimi, kirjutatakse läbiva suurtähega nt. Eesti Raudtee

tüübinimetus, kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada nimetuses kõik need osad, mis ei ole otseselt nimed (isiku-, koha-, ettevõttenimed).

nt. teater, kohvik, Tallinna loomaaed

Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni või ühenduse registreeritud täisnimetuses võib selle ametlikkuse näitamiseks kasutada läbivat suurtähte.

nt. Rahva Muuseum

kohamäärang

nt. Tallinna ülikool

Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed kirjutatakse läbiva suurtähega.

isikud

nt. Mari, Peeter I

loomad

nt. Muri, Roki

müütilised olendid

nt. Vanapagan

Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega.

ajalehed

nt. Raplamaa Sõnumid

ajakirjad

nt. Eesti Loodus

Teose‑, dokumendi‑, sarja‑ ja rubriigipealkirjad kirjutatakse jutumärkides esisuurtähega.

ilu- ja tarbekirjandusteosed

nt. luuletus „Kodu"

filmid

nt. „Kevade"

muusika- ja koreograafiateosed

nt. ballett „Pähklipureja"

saated

nt. „Aktuaalne kaamera"

Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused kirjutatakse väikese algustähega.
nt. jaanuar, teisipäev, isadepäev, jaanipäev